Eurostati täna avaldatud andmeil küündis euroala riikide avaliku sektori võlakoorem läinud aasta lõpus kokku 90,9%ni SKPst ehk enam kui 9 triljonile eurole.
- Euro Foto: Scanpix/Reuters
Võlakoorem on jätkanud kasvu. Kaksteist kuud varem oli see 89% euroala riikide SKPst.
Kõrgeima võlakoormaga oli Kreeka, mis üritab praegu IMFi ja euroala abipaketist ehk käenduse alt välja saada. Läinud aasta lõpul küündis võlg 174,9%-le SKPst.
Kõrge on võlakoorem ka teistes välisabi vajanud euroala riikides. Iirimaal, mida kiidetakse abipaketist eduka väljumise eest, oli see läinud aasta lõpu seisuga 123,3% SKPst. Portugali võlataak oli 128% SKPst ning pankadele abi vajanud Hispaanias 92,1%. Küprose võlatase on kerkinud 102,2%-le.
Abiprogrammi riikidest eraldi on Itaalia, euroala suuruselt kolmas majandusruum, mille võlg on osalusena SKPst 3. kohal 127,9%ga. Absoluutsummas on see üle 2 triljoni euro.
Euroalal, kus reeglite järgi ei võiks võlatase ületada 60% SKPst, on see üle 100% lisaks eelpool juba nimetatud Iirimaale, Kreekale, Itaaliale, Portugalile ja Küprosele veel ka Belgial.
Alla 60% on võlatase Eestil (10,1%), Luksemburgil (23,6%), Slovakkial (54,6%), Soomel (56%), Lätil (38,2%) ja tuleval aastal euroala liikmeks saaval Leedul (39%).
Võlakoorma vähendamist raskendab euroala seiskunud majanduskasv ning järjest aeglustuv inflatsioon, mis septembris küündis vaid 0,3%-le.
Suurima eelarvedefitsiidiga, mis ei või euroalal ületada 3% SKPst, olid läinud aasta lõpu seisuga Sloveenia (-14,6%) ja Kreeka (-12,2%). Üle 3% oli see euroala riikidest veel Hispaanial (-6,8%), Iirimaal (-5,7%), Küprosel ja Portugalil (mõlemal -4,9%) ning Prantsusmaal (-4,1%).
Seotud lood
Euroala riikide valitsuste võlad on rekordilisel tasemel pärast euro käibeletulekut, teatas täna Eurostat.
Palju räägitakse kääridest generatsioonide vahel, tunduvalt vähem aga erinevate põlvkondade ühisosast. Edukaks koostoimimiseks ja tulemuste saavutamiseks on hädavajalik koostöö, ent kuidas tagada selle viljakus, kui inimesed hindavad üksteist vanuse järgi? Tele2 personalivaldkonna juht Helena Viiroja ja personalipartner Kerli Möldre räägivad, kuidas on neil lahendatud põlvkondade erinevuse küsimus.
Hetkel kuum
Nurm ja Siimann avaldasid, kui palju raha paistab üldse lootust tagasi saada
Täiendatud prokuröri kommentaariga
Tagasi Äripäeva esilehele